- Tootja (mark)
- Profiili tähis / rehvitüüp
- Rehvi laius millimeetrites
- Rehvi kõrguse ja laiuse suhe protsentides
- Radiaalrehvid
- Velje läbimõõt tollides
- Rehvi kandevõime tähistus
- Kiirusindeks
- Sisekummita (tubeless) rehvid
- Valmistamiskuupäev (XX = nädal, X = aasta, < = 9. dekaad) (lähemalt)
- Kulumisastme näitaja (tread wear indicator) (1,6 mm)
- Suurema kandevõimega rehvide lisatähistus
- Sobivus talitingimustes sõiduks (talve- ja universaalrehvide puhul)
Allikas: Reifenfibel, 1. trükk 1999, Schweiz
Copyright by Bridgestone, Continental, Dunlop, Goodyear, Michelin, Pirelli
Rehvi mõõtmed (allikas: ADAC (Saksa autoklubi))
Sõiduauto rehvid peavad vastama Euroopa ettekirjutusele ECE-R 30. Eelkõige puudutab see tähistust rehvi küljel, mis sisaldab kõige olulisemat teavet rehvi kohta. Selle informatsiooni juurde kuuluvad ka teised vajalikud andmed autojuhtidele – ettekirjutuse kohaselt tuleb rehvi küljel ära näidata ka tootja (1) ja rehvi tüüp (2).
Rehvi laius (3)
Rehvi laius on ära toodud millimeetrites (nt 175 mm). Tavaliste sõiduautorehvide ristlõige ulatub 125 millimeetrist (nt 125/80 R 12) kuni u 335 millimeetrini (nt 335/30 R 19). Seejuures suureneb rehvide laius 10 mm haaval. Uuematel ratta- ja rehvikomplektidel (nt Dunlopi TD-rehvid või Michelini TRX- või TDX-rehvid) on teine laius: see ulatub 160 millimeetrist kuni 240 millimeetrini. Enamasti kaldub rehvide tegelik laius ettekirjutatust vähesel määral kõrvale (valmistamistolerants) ja varieerub eri tootjate puhul mõne millimeetri võrra. Lisaks sellele sõltub rehvi laius velje laiusest, millele rehv on monteeritud. Tänu rehvide normimisele saab enamikku neist monteerida erineva laiusega velgedele. Siiski tohib teatud sõidukitele ainult kindlat marki rehve monteerida või kombineerides neid kindlat tüüpi velgedega. Ainult nii on rehvid kõigis liiklusolukordades töökindlad. Samuti tuleb lumekette kasutades mõnikord arvestada kindlat marki rehvide ja veljelaiustega. Vastavad juhised on ära toodud autodokumentides ja kasutamisjuhendis.
Kõrguse ja laiuse suhe /seeria ....../50, /60, /70, /80 (4)
Siin on tegemist rehvi kõrguse ja ristlõike laiuse vahelise suhtega protsentides. /50 tähendab, et rehvi kõrgus on pool rehvi laiusest. Seega tähistavad järjest madalamad arvud järjest madalamat rehvi külge – see on tavaline sportlikumate autode puhul (225/45…). Erijuhtumiks on 80- ja 82- seeria rehvid, mida ei tähistatud varem “…/80”. Nii võib vanemate sõidukite paberites esineda tähistus “155 R 13”. Praegu vastab see suurusele “155/80 R 13”. 
Rehvi ehitus (5)
“R” tähistab terminit “RADIAL” (tihti kirjutatakse see ka välja). Tegemist on nüüdisajal tavalise ehitusviisiga, milles koordiniidid paigutatakse radiaalselt. Kuni 1960te aastateni oli standardiks diagonaalrehv. Selle kategooria rehve toodetakse ka praegu (nt oldtimeritele) ning nende tähistuseks on “R” asemel “D” või “-“. Pidage meeles, et autole tohib monteerida ainult ühesuguse ehitusega rehve. Erineva ehitusega rehvide - diagonaalrehvide ja radiaalrehvide - kasutamine ühel ja samal autol on StVZO §36 järgi keelatud.
Velje läbimõõt (6)
Velje läbimõõtu arvestatakse diagonaalis ühest velje servast teiseni ning seda mõõdetakse enamasti tollides (“). Enamkasutatavad on 10” ja 20” veljed. Dunlopi TD-rehvide ja Michelini TRX-, TDX- või PAX-süsteemi puhul on velje läbimõõt antud millimeetrites. Enamlevinud läbimõõdud on 315mm - 440mm.
Koormusindeks ("load index" LI) (7)
Koormusindeks tähistab rehvi kandevõimet. Tabelis esitatud koormusindeksi igale väärtusele on omistatud kindel rehvi kandevõime kindla õhusurve korral. Näide: “85” = 515 kg. Monteeritud rehvid peavad vähemalt sõiduki paberites märgitud koormusindeksile vastama; sellest suuremad koormusindeksi väärtused on lubatud. Lisamärge “reinforced” (tugevdatud) (12) tähistab eriti suure kandevõimega rehve (kaubikutele, väikebussidele, maasturitele). Otsustava tähtsusega on aga ka siin (vastava suurusega) koormusindeks. Li kg
63 = 272 kg
64 = 280 kg
65 = 290 kg
66 = 300 kg
67 = 307 kg
68 = 315 kg
69 = 325 kg
70 = 335 kg
71 = 345 kg
72 = 355 kg
73 = 365 kg
74 = 375 kg
75 = 387 kg
76 = 400 kg
77 = 412 kg
78 = 425 kg
79 = 437 kg
80 = 450 kg
81 = 462 kg
82 = 475 kg
83 = 487 kg
84 = 500 kg
85 = 515 kg
86 = 530 kg
87 = 545 kg
88 = 560 kg
89 = 580 kg
90 = 600 kg
91 = 615 kg
92 = 630 kg
93 = 650 kg
94 = 670 kg
95 = 690 kg
96 = 710 kg
97 = 730 kg
98 = 750 kg
99 = 775 kg
100 = 800 kg
101 = 825 kg
102 = 850 kg
103 = 875 kg
104 = 900 kg
105 = 925 kg
106 = 950 kg
107 = 975 kg
108 = 1000 kg
109 = 1030 kg
110 = 1060 kg
111 = 1090 kg
112 = 1120 kg
113 = 1150 kg
114 = 1180 kg
115 = 1215 kg
116 = 1250 kg
117 = 1285 kg
118 = 1320 kg
119 = 1360 kg
120 = 1400 kg
Kiirusindeks (GSY, ka "speed index") (8)
Näitab rehvi suurimat lubatud kiirust. Kiiruskategooriaid tähistatakse järgmiste tähtedega (siin on ära toodud kiirusindeks sõiduautodele): GSY km/h
M 130
N 140
P 150
Q 160
R 170
S 180
T 190
U 200
H 210
V 240
W 270
Y 300
ZR >240
Pöörlemissuund
Erilise profiiliga rehvide küljel on ära toodud tähistus “Rotation” või “Direction” koos rehvide pöörlemissuunda näitava noolega. Rehvide monteerimisel tuleb etteantud pöörlemissuunast kinni pidada.
Tubeless (sisekummita rehvid) (9)
Sõiduautode rehvidel ei ole enamasti sisekumme. Sisekummi paigaldamine ei ole mitte ainult üleliigne, vaid ka keelatud (v.a. vähesed erandid). Kahtluse korral pöörduge rehvide tootjafirma poole. Hädaolukorras, kui rehv kaotab katki minnes õhku, tohib sisekumme ajutiselt kasutada.
Valmistamiskuupäev (10)
Vanas “DOT”- süsteemis tähistavad kolm viimast numbrit valmistamiskuupäeva. Kahe esimese numbriga märgitakse valmistamisnädalat ja viimasega aastaarvu viimast numbrit. Näide: 409 = 40. nädal, 1999. aasta. 90ndatel aastatel toodetud rehvide tähistuses kasutatakse lisaks sellele veel väikest kolmnurka (3-kohalisest numbrist paremal). Alates 1. jaanuarist 2000 kehtib uus tähistussüsteem, 4-kohaline šiffer: 0100 = 1. nädal, 2000. aasta.
Kulumisindikaator (treadwear indicator , TWI) (11)
Mitmesse kohta rehvi küljel on pressitud lühend TWI (võib esineda ka teisi tähistusviise). Noolt järgides on näha, et rehvi profiil ei ole selles kohas nii sügav nagu muidu. Põhjus: kuni 1,6 mm võrra kulunud rehvi puhul asuvad need kohad äratuntavalt rehvi pinnal, mis näitab, et kulumispiir on saavutatud. Nii kaugele ei tohiks asjal siiski minna lasta: katsed näitavad, et isegi vähem kui 3 mm (0,3?) kulunud rehvide korral halveneb haakumine tunduvalt - seda eriti niisketes teeoludes.
M+S (talverehvid/universaalrehvid) (13)
Talverehve tähistatakse lühendiga “M+S” või mõne teise sarnase lühendiga. Tähistus näitab lisaks sellele, et tegemist on erirehvidega talvetingimustes sõiduks ka seda, et ettekirjutatud kiirusklassi suhtes rakendatakse erireeglit.
Erireeglid mõnedes Euroopa maades:
Kui “talvevarustus” on seadusega ette nähtud, siis tuleb kasutusele võtta M+S tähistusega rehvid. Austrias nõutakse sellele lisaks vähemalt 4 millimeetrist profiili sügavust. Madalama profiiliga rehvid loetakse lihtsalt suverehvide hulka kuuluvaks. Saksamaal see nõue ei kehti, siiski tuleb arvestada sellega, et alla 4 mm rehvide sobivus talvesõiduks on väga piiratud.
Kontrollmärk "E":
E või e tähistab “ECE”-kontrollmärki, mis kinnitab vastavust euroopa normile ECE-R 30. Pilt 6: „12“ viitab kontrolli teostanud maale, Austriale. Tähtis: Euroopas on selline tähistuskord rehvi küljel alates valmistamiskuupäevast 1.10.98 (40. nädal 1998, millele vastab DOT-number 408) kohustuslik. Selle järgi ei tohi sõidukile monteerida rattaid, millel - juhul kui nad on pärast 1.10.98 valmistatud – ei ole kontrolltähist. Sõiduki tehnilisel ülevaatusel käsitletakse seda tõsise puudusena.
Taastatud rehvid
Taastatud rehve tähistatakse “R”-ga (retread, retreaded). Taastamise kuupäev märgitakse rehvidele sarnaselt valmistamiskuupäevaga uute kummide puhul.
Mil määral tohivad rehvid erineda sõiduki paberites etteantust? Kõrvale kaldudes põhimõttest, et rehvide tähistus peab vastama sõiduki paberites äratoodule, kehtivad järgmised erandid:
-
Koormusindeks LI: monteeritud rehvi koormusindeks võib olla suurem kui vastav sissekanne sõiduki paberites ette näeb. Näide: Sõiduki dokumendid: 165/65 R 13 76 T, tähistus rehvil: 165/65 R 13 77 T.
-
Kiirusindeks: võib olla kõrgema väärtusega kui sõiduki dokumentides ette nähtud. Näide: sõiduki dokumendid: 185/65 R 14 86 H, lubatud rehvid: 185/65 R 14 86 V.
- Talve- /universaalrehvid: kiirusindeks võib kehtida madalamate maksimaalkiiruste kohta kui sõiduki paberites suverehvidele ette nähtud. Neil juhtudel tuleb juhi vaatevälja kleepida silt M+S rehvide suurima lubatud kiirusega. Näide: sõiduki paberites: 195/65 R 14 89 H (suverehvid), lubatud on ka rehvid tähistusega: 195/65 R 14 89 Q M+S. Sel juhul on aga ka sõiduki lubatud maksimaalkiirus tänu rehvi maksimaalkiirusele piiratud ning sellest tuleb tingimata kinni pidada.
- P-rehve (ameerika klassifikatsioon, tähistus nt P 225/60 R 15…) tohib kasutada, kui nad on tähistatud vastavalt ECE-R 30 nõuetele. Kui tähistus erineb ECE-R 30-st (nt puuduv load index või speed index), peab tootja nende rehvide vastavust ECE-R 30 normile kirjalikult kinnitama. Kinnitus peab autojuhil alati käepärast olema. Kui auto paberites on märgitud P-rehvid (eriti ameerika mudelite puhul) ning kui tähistus rehvil vastab märkele auto paberites (v.a. puuduv täht P), tohib kasutada ka ECE-R 30 nõuetele vastavaid rehve.
- ZR-, VR-rehvid. Kui need rehvid on vanemate sõidukite paberites ära märgitud, tohib juhul, kui sõiduki maksimaalset lubatud kiirust 260 km/h ei ületata ning sõiduki tüübist tulenevaid siduvaid ettekirjutusi ei ole, kasutada sama suuri piisava kandevõimega W-rehve (kuni 270 km/h). Kahtluse korral tuleb pöörduda auto- või rehvitootja poole.
Kui soovite lasta monteerida sellise dimensiooniga rehve, mida ei ole sõiduki paberites ära toodud, pöörduge palun meie poole. Me teatame Teile, kas vahepeal on uue dimensiooniga rehve kasutusele lubatud või milliseid teisi rehvi- ja rattakombinatsioone tohib kasutada. | 
